Põika! rännakud

“Põika!” oli algselt kavandatud kolme osapoole ühiselt loominguliseks interventsioonide korraldamise seeriaks. 2010. aastal otsustasid koreograafid Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ja visuaalkunstnik Rait Rosin luua tänavale pool kunsti ja pool teatri algega tegevuskunsti seeria, eelnevalt kavandades teekondi, mida linnaruumis järgida ja katsetada. Nii moodustus kolmes Eesti linnas (Tallinn, Tartu ja Viljandi) toimunu põhjal esimesed põikamise eksirännakud, mida põikajad isekeskis aja jooksul üles jäädvustasid. Paralleelselt tänaval toimuvaga esitasime lühivorme erinevate festivalidel ja üritustel, tegevuskunsti kunstivormi kasutada võimaldavates kohtades. 2013. aastast jätkas Rait Rosin “Põika!” seeriat üksi sidudes selle enda loomeuurimusliku doktoritööga, mida kaitses Eesti Kunstiakadeemias 2021. aastal.

Introduction of the interventionist series “Põika!”: “We just walked a bit on streets of Estonian cities: in Tallinn, Tartu and Viljandi last couple of years (2010 and 2011). We were carring with the wheeled chair that is certain object of our long durational street actions. We had three people in our street action group: Rait Rosin and Anu Vask and Mari-Liis Eskusson.

(in Estonian) Esimesed interventsionistlikud tänava aktsioonid seeriast “Põika!” toimusid Tallinnas 2010. aasta kevadsuvel. Vali “Põika” ja põika! Kui kuhugi minemiseks on vaja midagi ja see midagi tähistab vajadusi siis Tallinnas liiklemise esmavajaduseks on liikuda. Kui juhtud minema jala ja kui sul on seltskond… Kuid isegi seltskonda saab valida ja kui on kevad ja kui jalad väsivad siis saab küsida kas vajad transporti. Kuid raha napib ja leiad et takso polegi ideaalseim viis edasi minna, isegi kui taksojuhiga võiks ju vestelda. Niisiis liiklemiseks tuleb leiutada viis ja valida suund, mis viib Tallinna – sotsiaalsesse konstruktsooni. Kuid mitte loodusesse – samuti konstruktsioon ehk labürint, mis takistab tee kulgemist, nagu linn takistab inimeste unistusi. Loodus ja reaalsus näivad sellisena, nagu me oleme söandanud need mõelda. Reaalsus tuleneb inimeste fantaasiast, kuid reaalsus on igav (läbi akna vaadates), sest me ei söanda uskuda, et see fantaasia on tõsi. Me hoidume mõtlemast, et reaalsus on see, mis oleme mõelnud; seepärast me ainult imiteerime loodust, nii nagu põikajad. Me oleme põikajad.

(in English) First street actions namely “Swerve!” took place in Tallinn in spring of the year 2010. Choose “Swerve!” and swerve! If there is need for something to arrive somewhere, and that something signifies necessities than the prime necessity for taking around in Tallinn is to be on move. If you have a change to go by foot and you have a company … But even it is possible to choose which company you need and if it is a spring and feet are getting to be tired then it can be asked do you need a lift. But the money is always less and you find that taking a taxi is not an ideal mode to move ahead, even if there would be chatting with taxi driver. So in taking around is useful to invent the way how and choose direction, that enters in Tallinn – a social construction. Not in the nature – also a construction as labyrinth, that impede the way to go, as a town impede man’ dreams. Nature and reality tends to be such, as we are dared these to think. Reality comes from man’ fantasy, but reality is boring (in looking trough the window) because we do not dare to believe, that this fantasy is true. We are keeping to think, that reality is this kind what we have had thought; because of this we just are imitating the nature, like the swerving people. We are the swerving people.

(in German)  Die erste Straßenaktion „Ausweichen!“ fand 2010 in Tallinn statt. Wählen Sie „Ausweichen!“ und ausweichen! Wenn sie irgendwohin zu gehen und etwas zu feiern hat, muss es in Tallinn zu bewegen, die erste Bedürfnisse sein. Wenn sie geschehen, zu Fuß gehen, und wenn du eine Gesell

schaft hast … Aber das Geld ist immer zu wenig, und du findest, dass ein Taxi zu nehmen kein idealer Modus ist, um voranzukommen,  auch wenn der Taxifahrer nach all dem spricht. So in der Einnahme ist sinnvoll, um die Art und Weise, wie und in welche Richtung, die in Tallinn dritt erfunden wird – eine soziale Konstruktion. Aber nicht in der Natur – auch eine Konstruktion wie ein Labyrinth behindert den Weg des Mannes, wie eine Stadt die Träume der Menschen. Natur und Realität zu sein scheinen, wie wir es gewagt haben, an sie zu denken. Die Realität der Menschen ist ganz langweilig (fürs Schauen durch die Fenster), weil wir es nicht wagen, zu glauben, dass diese Fantasien wahrscheinlich sind. Wir vermeiden das Nachdenken über die Tatsache der Realität, worüber wir nachgedacht hatten. Deshalb haben wir nur die Natur imitiert, wie die Menschen ausweichen. Wir sind die ausweichenden Leute.